DALAT. LAM DONG

DALAT. LAM DONG

Dalat (VN: Đà Lạt) on pealinnaks Lâm Đồngi provintsile Vietnamis. Dalati linn asub Lang biani platool 1500 m kõrgusel merepinnast mis tagab tunduvalt jahedamad õhutemperatuurid kui seda on Mekong Deltas, Nha Trangis, Phan Thiet Muines ja mujal Lõuna-Hiina mere rannikualadel. Dalat jääb 300 km kaugusel Ho Chi Minh’ist, 160 km Phan Thiet’ist – Muine’st ja 135 km Nha Trang’ist mis teeb Dalat’ist populaarse turismisihtkoha nii kohalike kui valisturistide seas. Dalatis on aastaläbi kevadine ilm kus alati mõnusalt jahe, päevatemperatuuridega 15°C – 24°C. Kõrgeim temperatuur Dalatis mis kunagi fikseeritud on 31.5 °C ja madalaim −0.6 °C. Kuiv hooaeg on novembrist kuni märtsini, vihma tuleb enamasti aprillist oktoobrini. Vihmahooajal on ka kosed, joad massiivsed ja parim aeg nende külastamiseks.

Tây Nguyên on üks Vietnami piirkondadest mis on tõlkes kui Lääne-mägismaa ja ka Kesk-mägismaa. Piirkond hõlmab Lâm Đồng, Đắk Lắk, Đắk Nông, Gia Lai, Kon Tum provintse. Dalati mägismaad ehib tema loodus, männimetsad ja käänulised teed kus kenad elegantsed prantsuse koloniaalajastu villad ilma suurematsorti sotsialistliku arhitektuurita. Dalat on keskmise suurusega Vietnami linn mis meenutab Prantsuse Alpe. Dalati elutempo on väga rahulik, liiklus ei ole hull nagu seda suurlinnades, tänavad on avarad ja kohalikud elanikud on välismaalaste suhtes väga sõbralikud mis teeb temast suurepärase peidupaiga suurlinna kärast ja kuumusest põgenemiseks. Dalatis kasvatatakse marju, puuvilju, siidi, teed, kohvi, lilli ja ka riisi. Dalat on tanapaeval ka kuulus nii biotehnoloogia kui tuumafüüsika alaste teadusuuringute valdkonnas. Dalatis laiub ka 2 ruutkilomeetril Xuan Huongi tehisjärv.

Degar ehk Montagnard on põlisrahvad Vietnami Kesk-mägismaalt. Termin Montagnard tähendab prantsuse keeles mägede inimesi. Vietnami keeles on tuntud nimi người Thượng (highlanders) või Người dân tộc thiểu số (sõna otseses mõttes “vähemusrahvused”). Mõistet “Degar” kasutavad üldiselt inimesed, kes on seotud Kok Ksori ja Degari hõimudega. Enamik Ameerikas elavaid inimesi nimetavad ennast Montagnardideks. Degarid ja Montagnardid on alati võidelnud sissetungijate vastu, samuti kommunistliku valitsuse ja Vietkongide vastu. Degarid ja Montagnardid peavad ennast Champa kuningriigi järglasteks.

Lang Biani platoo osa Prantsuse Cochinchinast ja ka juba enne koloniaalperioodi hõredalt asustatud kohalike elanike poolt. Paljud kolooniaalarstid pidasid selajal paljude haiguste tekitajaks troopilist kuuma mereäärset kliimat ja esimene ekspeditsioon platoole 1890 aastal sai hekskiidu millega liitusid bakteoroloog Alexandre Yersin ja keemik Louis Pasteur. Peale edukat ekspeditsiooni palusid nad luba prantsuse kubernerilt Paul Doumerilt alustada ehitustegevust Lang Biani platool mis pakuks ahvatlust põgenemaks kuumadest ja väidetavalt ebatervislikest madalikest mis sai ka Prantsuse kuberneri heakskiidu. Samuti prantslaste arvates pidi Dalat olema valgete eelis ja mugavus, mis teenindab nii meditsiinilist eesmärki kui ka sümboolset funktsiooni valgete ülemvõimu säilitamisel.

Dalati tee istandus

1907 aastal ehitati platoole esimene hotell kus mäelinnaku nimeks pidi plaanide kohaselt saama hoopis Dankia. Mõnede allikate kohaselt tuleneb Dalati nimi ladina fraasist “Dat Aliis Laetitiam Aliis Temperiem” mida Prantsuse kolooniaalvalitsus kasutas Đà Lạti ametlikul logol mis peaks tähendama, et ühele rõõmu, teistele värskust, kuid ka samas Dalati kohaliku rahvusrühma nimi on ka Lạt. Prantslased seisid silmitsi paljude takistustega ehitamisel ning projektile kulus paar aastakümmet. 1920 aastate lõpuks olid kolonisaatorid loonud Prantsuse sotsiaalse ruumi, mis oli rehabilitatsiooni, vaba aja veetmise ja hariduse linn. Linnaplaneeringu koostas Ernest Hébrard. Prantslased kaunistasid Dalati villade, bulvaaridega, tervisekeskuste, golfiväljakute, parkide, koolide ja majadega, kuid ei rajanud tööstust. Ehitati ka elektrijaam, veejaam, haigla, turg. 1930 sai Dalat linnastaatuse kus elas ametlikult 6 prantslast, 2 vietnaamlast ja 1 hiinlane. 1932 aastal avati otseühendusega magistraal Dalat – Saigon läbi Blao mäekuru. Ehituskiirus Dalatis oli üsna märkimisväärne. Näiteks oli Dalati villade arv 1936 aastal kasvanud 327 villani ja 1939 aastaks 427-ni. 1937 aastal käivitati prantslaste poolt Dalati turunduskampaania kus reklaamiti Dalati kuurortlinnana kui kõrge kvaliteediga reisisihtkohana, peale Hanoid ja Saigoni kus tegevust nii ravi, spordi kui puhke ja jahindushuvilistele.

1938 aastal valmis Dalati raudteejaam mis kujundati Prantsuse arhitektide Moncet ja Reveroni poolt Art Deco stiilis sisaldades ka Vietnami Cao Nguyeni hoonetele iseloomulikke kõrgeid teravaid katuseid. Raudtee Dalat – Tháp Chàme (Phan Rang) ehitus oli keeruline oma maastiku poolest mille ehitamine liikus vaevaliselt kuna sinna tuli ehitada ka 5 tunnelit. Vietnami sõja ajal kus sõdisid Viet Kongi armee Lõuna- Vietnam raputasid jõulised lahingud Dalatti 31. jaanuarist kuni 9. veebruarini 1968. Viet Kongi armee mineeris ja pommitas raudteed aktiivselt mis sellest lahingutegevusest lagunes. Peale Vietnami sõda raudtee roostetas lõplikult millest 1990 aastatel taastati 7 kilomeetrit Trai Mat külani mis mõeldud täna turismiatraktsioonina.

1940 aastaks tõusis Dalati elanike arv 11.500 inimeseni mis koosnes peamiselt kohalikest ehitajatest, põllutöölistest ja muudest teenindajatest. Dalat oli siis jagatud kaheks, Cam Ly oja lõunapoolsel kaldal elasid prantslased ja põhjapoolsel kaldal kohalikud. Prantslaste elanikond koosnes vaid peamiselt tsiviil- ja sõjaväelastest, misjonäridest, mõndadest kooliõpetajatest ja tudengitest.

Teise maailmasõja ajal oli Dalat Indohiina föderatsiooni pealinn 1939-1945. 3 Aprillil 1975 aastal Dalat alistus Põhja-Vietnami vabastusarmeele ilma lahinguteta. Kuid Dalat ei saanud kunagi nii edukas kui samalaadsed kolooniad nagu Briti Simla Indias ja Hollandi Bogor Indoneesias. Kamboodža provintsi Mondulkirit võrreldatakse sageli Dalatiga. Mondulkiri asub 800 meetri kõrgusel merepinnast ja piirneb Vietnami provintsidega Binh Phuoc, Dak Lak ja Dak Nong. Kohalikus keeles tähendab Mondulkiri samuti kesk-mägismaad, mille pealinnaks – Sen Monorom (Senmonorom)– mis tähendab jahe õhk ja väga lahe. Mondulkiri jääb Phnom Penhist 400 km kaugusele. Mondulkiri ehitasid samuti prantslased. Vietnami sõja ajal oli Mondulkiri koduks Lõuna-Vietnami rahvusliku vabastamisarmee kolmele baasile, mille tulemusena toimusid USA relvajõudude arvukad pommirünnakud Mondulkiri regioonile, koolid, haiglad ja paljud külad hävitati seal täielikult.

Dalatti reisitakse enamasti bussiga, Phan Thiet Muinest (5 tundi), Nha Trangist (5 tundi) ja Saigonist (9 tundi), samuti saab Dalatti lennukiga. Lâm Đồngi provintsis asuvast neljast lennujaamast suurim on Lien Khuongi Rahvusvaheline lennujaam mis asub umbes 30 km kaugusel Dalatist. Privaatsed transfeerid autode ja minibussidega 24/7 saadaval. https://liveinmuine.com/

Pakume Dalati tuuri algusega Phan Thiet, Mui Nest.

DALATI VAATAMISVÄÄRSUSED

1) Truc Lam pühakoda. Truc Lam’i budistlik klooster asutatud. 1994 aastal ja asub imekauni Tuyen Lam järve ääres ja mida ümbritseb imekaunis aed.

2) Dalati lilleaed. Kindlasti peaks leidma aega, et külastada Dalati lilleaeda mis on üsna suur. Kogu pargi läbi jalutamiseks kulub oma paar tundi.

3) Vietnami viimase keisri Bao Dai häärber asub Da Latis mäeotsas. Art deco stiilis suht tagasihoidlik 2- korruseline suvepalee kus ka väike muuseum.

4) Prenne juga. Dalati populaarseim park 10 km keskusest. Kosk on kõrgusega 9 meetrit ja laiusega 20 meetrit ja kogu park laiub 160 ha. Praegu on turistidele avatud 160 ha.Kohapeal söögikohad, suveniiripoed samuti saab kuulata folkloorimuusikat, sõita rööbastel kardiga mäest alla ja samuti sõiduks valmis elevantidid ja jaanalinnud.

5) Hull Maja. (Crazy house) See on tegelikult külalistemaja mille omanikuks ja projekteerijaks on Ms Hang Nga.

Leave a Comment

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Start typing and press Enter to search

Halongi laht ja Cat Ba saar. Avasta Vietnami.