DANANG VIETNAMIS

Danang (Da Nag, Đà Nẵng) on Vietnamis suuruselt kolmas linn asudes Hiina-mere rannikul Hanoi ja Ho Chi Minh’i vahel kus Hanoist Danangi 770 km ja Ho Chi Minhist Danangi 860 km. Danangi linnast leiab vaid mõned vaatamisväärsused kuid see pole kõik, sest 100 km kauguselt Danangi lähedusest leiab Nguyeni dünastia kuningliku pealinna, Hue (Imperial City) ja vaid 30 km kauguselt Unesco maailmapärandisse kuuluva Hoi An’i vanalinna mis mõlemad kuulsust kogunud oma arhitektuuri ja ajalooga.

Majesteetlikud marmormäed asuvad 10 km kaugusel Danangist mis on olnud pühaks paigaks juba Champa ajastule. Marmormäed peidavad endas tunneleid, koopaid ja pühamuid. Kuna mägi pakub suurepäraseid vaated ümbruskonnale siis mägi sobis imeliselt jälgimaks sõja ajal ameeriklaste tegemisi nii lennuväljal kui sadamas, olles ka eelnevalt koloniaalajal suurepäraseks peidupaigaks partisanidele, prantslastega sõdides. Hiljem, ameeriklased ja Lõuna-Vietnam tegid sellest oma treeningbaasi. 1968 aastal aga kontrollisid Viet Minhi väed juba ise marmormäge kus tegid ka vabastusarmeele Huyen Khong koopast laatsareti ja operatsioonidesaali.

Kindlasti väärib erilist tähelepanu Ba Na Hills Resort, mis asub 1490 meetri kõrgusel, samas kus Kuldne Sild (Golden Bridge). Mäelinnakusse viib mäetõstuk kus asub Fantaasia park (Fantasy park) mis näeb välja kui vanaegne kindlus kuid seest leiab moderse Prantsuse linnaküla kus peened restoranid, majutus, meelelahutus, vahakujude muuseum ning lõbustuspark erinevate atraktsioonidega. Ba Na Resorti külastab 1,5 miljonit turisti aastas.

DANANGI RANNAD

Danangi rannad on hinnatud ja tuntud oma läbipaistva vee ja liiva poolest. Rand mis Son Tra poolsaarelt läheb Hoi An’i poole on suur ja pikk liivarand mis omakorda jagatud erinevateks randadeks: Pham Van Dong, My Khe, Bac My Anh ja Non Nuoc. Rannad ei erine üksteisest eriti millegipoolest ja on palava ilmaga inimtühjad, sest nii kohalikud kui turistid mujalt aasiast ei kannata kuuma päikest ning tulevad randa kui taevas pilvine või kui keskpäeva kuumus järele annab. Parim aeg päevitajatele on seega hommikul 11 kuni 3 pealelõunal. Kui sõidad ringi rolleriga siis Son Tra poolsaar pakub paremaid ja vaiksemaid kohti kus ka õhtuti, valitseb inimtuhjus. Poolsaarelt leiab Tien Sa, Bai But ja Bai Rang rannad kus laineteta sinine merevesi ja kuldsed liivad. Paljudes kohtades saab resordi rannatoole kasutada paari dollari eest kuid samas peab ka baarist midagi tellima, et seal tsillida. Bai Bac, Bai Nam ja Bai Con on eravaldused kuhu saavad vaid hotell-resordi auväärt külalised. Danang’ist põhjapoolsete randade Lang Van, Xuan Thieu ja Thanh Binhi külastamiseks vajate samuti rollerit. Need on kohalikele vähem populaarsed ja seetõttu sobivad ideaalselt veespordiks ja niisama lõõgastumiseks. Rannad on tühjad, asustamata, ei ole baare ega rannatoole. Danangi ilm on aastaringselt päikseline mistõttu on Danang on hea koht kus harrastada aktiivset veesporti nagu surf, kanuu, skuutrid, sukeldumine (danangscuba.com/ furamavietnam.com) jne. Rannahooajaks loetakse mai kuud kuni oktoorbrini kus maist augustini võib soojakraade vabalt olla 40 ringis. Oktoobris ja novembris esineb enamasti troopilisi torme.

My Khe rand Danangis on puhas ja fantastiline. Rand on väga pikk ja mitte väga rahvarohke, seega hea ujumiseks ja päevitamiseks. My Khe rand oli juba Vietnami sõja ajal USA sõjaväelastele populaarseim koht rannapuhkuseks.

Champa kuningriik

10 sajandil asus Danang’i aladel Champa kuningriik. 16. sajandi keskel arenes Hoi An äri ja sadamakeskuseks kus Danang oli vaid vaikne agul, väikse sadamaga transiitkaupadele ja hea odav koht laevaremondiks. 18 sajandi alguses kui eurooplaste laevaehitus arenes ja nad said suurte kaubalaevadega hakata Danangi lahte sisse sõitma siis 1831 aastal, Vietnami kuningas Minh Mang keelas euroopa laevadel kasutada Vietnami sadamaid ja lubas randumise vaid Danangi, Han sadamas. Peale seda käsku Danang sai suurimaks sadamaks kesk-Vietnamis kuhu loodi laevaehitus, põllumajandus, metsandus, kalandus, kaubandus tööstusused ja muud teenused. Prantslaste koloniaalajal 1889 aastal kui kogu Vietnam oli neile allutatud, eraldasid prantslased Danangi, Quang Nam provintsist ja panid linnale uue nime, TOURAINE mis allus otseselt Prantsuse Indohiina valitsusele.

20. sajandi alguseks oli Touraine loodud Euroopa mudeli jargi linnaks mis keskendus sotsiaalsele infrastruktuurile ja erinevatele tootmistehnoloogiale. Arendati mitmesuguseid majandustegevusi nagu põllumajandus, väiketööstus, eksporttoodete töötlemine (tee, sook, jook, jää, alkohol, kalakaste, kuivatatud kala), laevaehitus ja laevaremont ning muud teenused. Touran õitses, koos Hai Phong’i ja Saigon’iga kui riigi tähtsaimad kaubandus ja sadamakeskused. 1950. aastal andis Prantsuse valitsus oma volitused üle Vietnami Bao Dai valitsusele. 1965. aasta märtsis maandusid Touranis Ameerika mereväelased ja alustasid linnas sõjaliste komplekside rajamist. 1967. aastal määratleti linn tsentraalselt juhivaks, eraldi linnana kus ameeriklaste väed ja Saigoni valitsus hakkas linna üles ehitama. Ehitati sõjavaebaasid, lennujaam, sadamad, sõiduteed, elu-olu, pangad kuid saabus laastav sõda, mis sundis põgenema tuhandeid peresid ja elu linnas jäi seisma. 1979 aastal iseseisvuse saavutamisel alustas linn (ajutiselt Quang Nam – Da Nang) sõja tagajärgi kõrvaldama ja linna uuesti üles ehitama. 6. juulil 1996 võttis Vietnami Sotsialistliku Vabariigi assamblee vastu resolutsiooni kus Quang Nam-Da Nangi provints muutus Quang Nami provintsiks ja Da Nang linnaks.

0 sajandil asus Danang’i aladel Champa kuningriik. 16. sajandi keskel arenes Hoi An äri ja sadamakeskuseks kus Danang oli vaid vaikne agul, väikse sadamaga transiitkaupadele ja hea odav koht laevaremondiks. 18 sajandi alguses kui eurooplaste laevaehitus arenes ja nad said suurte kaubalaevadega hakata Danangi lahte sisse sõitma siis 1831 aastal, Vietnami kuningas Minh Mang keelas euroopa laevadel kasutada Vietnami sadamaid ja lubas randumise vaid Han sadamas. Peale seda käsku muutus Danang ajapikku suurimaks sadamaks kesk-Vietnamis kuhu loodi laevaehitus, põllumajandus, metsandus, kalandus, kaubandus tööstusused ja muud teenused. Prantslaste koloniaalajal 1889 aastal kui kogu Vietnam oli neile allutatud, eraldasid prantslased Danangi, Quang Nam provintsist ja panid linnale uue nime, TOURAINE mis allus otseselt Prantsuse Indohiina valitsusele.

TRANSPORT

TRANSPORT: Erinevad transpordivahendid on Danangis kõik esindatud kus Danang omab rahvusvahelist lennujaama, rongijaama ja bussijaama.

DANANGI RONGIJAAM: Danangi rongijaamas peatub ka põhja ja lõunat ühendav rong (Reunification Express). Reunification Express rong on suurepärane reisikogemus kus kõigile reisijatele pakutakse pehmet magamisaset. Rong sõidab Hanoist Saigoni ja vastupidi, peatudes Hue’s, Da Nang’is, Nha Trang’is ja Phan Thiet’is (Mui Ne). Aadress: 791 Hai Phong, Tam Thuan, Thanh Khe, Da Nang 550000

DANANGI RAHVUSVAHELINE LENNUJAAM (DAD): Danangi Rahvusvaheline lennujaam jääb Danangi keskusest 10 minutilise autosõidu kaugusele mille vahemaaks vaid 3 km. Danagi lennujaam on väiksem Hanoi ja Saigoni lennujaamadest kuid 2008 aastal hinnati Danangi lennujaam Vietnami moodsaimaks ehitiseks. Danangi lennujaamast saabuvad rahvusvahelised otselennud linnadest: Guangzhou, Hong Kong, Kuala Lumpur, Seoul, Shanghai, Siem Reap, Singapur, Taipei ja Tokyo-Narita. Aadress: Duy Tan, Hai Chau, Da Nang 550000

BUSSID. Bussidega saab samuti kuhu vaid soov minna, Hanoi, Nha Trang, Mui Ne, Ho Chi Minh… Pileteid saab tellida hotellist, turismibüroodest.

Leave a Comment

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Start typing and press Enter to search

Parimad rannad Vietnamis. Olid ajad millal turistid unistasid rannapuhkusest Kariibi mere saartel kristallselge sinise mere ääres või puhkusest mõnel India ookeani saarel koos kilpkonnadega. Need hinnatud ja suurepärased rannapuhkuse sihtkohad jäävad tänaseni oma hiilguse juurde kuid vajab märkimist, et ka Vietnam valitakse välisturistide seast rannapuhkuseks iga aastaga aina rohkem ja rohkem. Seega teeme siin väikse ülevaate, miks mitte tõsiselt kaaluda oma järgmist rannapuhkust Vietnamis. Vietnamil on pea 3000 km pikkune rannajoon kus sinised laguunid, müstilised koopad, idüllilised avamere saared koos kilpkonnadega. Vietnam on rannapuhkuseks suurepärane sihtkoht oma rikkaliku ajaloo, kultuuri kui looduse poolest ning pole kahtlustki, et Vietnami rannad muutuvad aasta aastalt aina populaarsemaks. Viimastel aastatel on rannapuhkust Vietnamis palju reklaamitud nii filmides kui reklaamides mis on kindlasti aidanud tõsta nõudlust Vietnami rannapuhkuse järele, millest toome siin ära parimad palad. Lugu tuleb Vietnami parimatest randadest mis võib olla teie järgmine reisisihtkoht talvitumiseks.1802. aastal asutas imperator Gia Long, Nguyenide dünastia, kolis pealinnast Hanoist Hue'sse, et ühendada Põhja- ja Lõuna-Vietnam ning alustas Hue tsitadelli rajamist. Linn õitses kus valitsejad püüdsid iga hinna eest võidelda ka Prantsusmaa kasvava mõjuga. Prantsuse väed vastasid 1885 aastal vietnaamlaste rünnakule kus rünnati Hue tsitadelli, põletades maha Kuningliku raamatukogu ning samuti võeti kaasa kõik hinnalised asjad. Valitsus jäi endiselt Hue'sse kuid neid ei kutsutud enam riikliku tähtsusega sündmustele ning erinevatele pidupäevadele. 1968. aasta Uus Aasta rünnakute ajal sai tähelepanu jällegi Hue'ile. Kuigi ameeriklased keskendusid vaid Khe Sanh'i sõjaväebaasi kaitsmisele siis samal ajal hõivasid Põhja-Vietnami ja Viet-Kongi väed Hue. See oli hullumeelne rünnak millest kirjutas kogu maailma press. Kolme ja poole nadala jooksul millal Põhja-Vietnam kontrollis tsitadelli tapeti seal rohkem kui 2500 inimest (n.o. sõdurid, jõukad kaupmehed, valitsemissektori töötajad, mungad, preestrid ja muud intellektuaalid). Neid nimetasid viimaseid lakeideks, kellel on verevõlg. USA ja Lõuna-Vietnami vastasid hävitava rünnakuga pühkides maapealt naaberkvartalid täielikult kus kuningliku tsitadelli peal kasutati ka napalmipommi. Hue linnas hukkus ligikaudu 10 000 inimest, sealhulgas tuhanded Viet-konge, 400 Lõuna-Vietnami sõdurit, 150 USA merejalaväelast ja ülejaanud hukkunud olid kõik tsiviilisikud. Ajakirjaniku Gavin Young'i memuaarid 1997. aastal.